Pühad tulgu!

Tervitame pikka nädalavahetust! Ja lähme nädalavahetusele vastu ikka hernelainel. Taimed said ka kastetud, et nad meid püstipäi teisipäeva hommikul vastu võtaksid. Jagame teiega ka meie hernelehti, mida oma herneprojekti raames koostame. Osad valmis, osad pooleli...aga tegutseme!

Kohtumiseni uuel nädalal! Seniks aga, vahvat sõitu luua seljas ja meeldivaid katsetusi hernestega. Kõlbavad patta ja põske panna küll!

Kas hernel on aju?

Õpilane: Õpetaja, kuidas sa selle küll unustada said?

Õpetaja: No näedsa, ma olen täielik herneaju :)

Õpilane: Kas hernel on aju?

Olgu kuidas on, aga unustama kipume me tihti. On ju niipalju asju, millele mõelda või millepärast muretseda. Inimene kohe on selline muretsemise meister. Imelik on aga see, et me üksteist taimede ja loomadega võrdleme ja just enim halvustavas mõttes. N: Herneaju, lambapea, kapsapea, oinas, siga, lammas, paljas nagu porgand jne jne.... Tegelikult on ju kõik loomad ja taimed meile vajalikud ja pole nad meist, inimestest, sugugi halvemad. Nad on meile lausa eluks vajalikud....ja meie neile ka...

Mis meie herned teevad? Venivad pikkusesse, aga õide ei taha minna. Mis on valesti läinud, ei tea.... aga klassiilu ja silmailu ning uudishimu on nad pakkunud ja tekitanud. Igatahes oleme isegi natukene kurvad, et meie herneprojekt "Sõprusetera" hakkab lõppema. Aga igal asjal oma aeg. Võibolla annabki projekti lõpp märku sellest, et kobige klassiruumist välja värske õhu kätte, tuulutage oma "herneajusid" ja hakake kodupeenardes müttama :) Kõik ju nagunii ootavad seda hetke pikisilmi. Kevad muudkui venib ja venib....ja suveni on veel tsipake aega.

Mis saab meie hernetaimedest edasi? Ega me neid minema viska, juba jonni pärast vaatama, kuna ja kas nad lähevad õide ja kannavad vilju. Taimi kasta pole keeruline ja ette nad meile ei jää. Prügikasti ka ei raatsi neid visata, ikkagi enda kasvatatud. Eks mõni jänku nad lõpuks endale saab. Või teeme hoopis salatiks, kõik on võimalik.

Mis saab meie blogist? Kuna see oli meie esimene blogikatsetus ja meeldis meile kõigile, siis mõtlesime, et hakkame endi tegevusi ka edaspidi blogis kirjeldama. Oleme ju toimekad ja aktiivsed...kohe-kohe selguvad ka meie võistlusvideo tulemused. Müttame mitmel rindel, kes teeb, see jõuab! Ja võit polegi lõppkokkuvõttes tähtis, vaid ikka osavõtt ja tegemisrõõm.

Allpool väikene tööleht, head toimetamist!

UUS KONKURSS, uus konkursi töö e VIGURIGA HERNESALAT

Mõtlesime mis me mõtlesime, aga välja mõtlesime. Kui alul tahtsime teha ekstreemseid hernetoite nagu hernejäätis jne, siis lõpuks otsustasime siiski teha ühe hea ja söödava salati, mis maitseks kõigile.
Alljärgnevas videod on Armando "Herne söögipalve", millega ta kaasõpilasi toitu tänama meelitas. Välja tuli tal see nagu alati - humoorikalt ja tõetruult!

Meie, Kammeri kooli 8 klassi konkursi retsept on siin:

Viguriga hernesalat

Vaja läheb:

1 suur purk konserviherneid

1 karp kirsstomateid

1 pikk värske kurk

2 suurt pakki krabipulkasid

Jogurti-majoneesi kaste

Sool, sidrunipipar

Tee nii:

Nõruta herned

Pese sooja veega kurk ja tomatid

Lõika tomatid neljaks

Poolita kurk neljaks, lõika peenikesed tükid

Puhasta krabipulgad kilest, poolita need ja lõika peenikesed tükid

Lisa hernes

Tee majoneesi ja koore segu 50:50

Lisa maitse järgi soola ja sidrunipipart

Sega, kaunista hernevõrsetega.

Pildikesi meie salatitegemistest:

HEAD KATSETAMIST!

Kuhu küll kõik õied jäid, mis on neist küll saanud?

Algas uus hernenädal....teada saime ka esimese võistlusöö tulemused. Meie Liisu töö leidis äramärkimist! See on kena üllatus.

Kurb uudis on aga see, et meie hernestele ei taha õiekesi tulla.... kasvanud on taimed jõudsasti aga mida pole, on õied. Ja kust saada vilju kui õisi ei ole?

Tabelisse märkisime endi taime pikkuse ja vastasime taaskord õigesti ka uue nädala küsimusele! Ole tublid ja viisakad-innustume sellenädalasest nipist -
Ruumi sisenedes tereta alati – nii muudad ennast nähtavaks

Ootame ja vaatame....ja meisterdame :)

Hernesõnad....

Nagu Juhan Liiv kord juba ütles: "Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta..." Täna tuhlasime raamatutes ja otsisime, mida huvitavat veel herneste kohta teada võiks saada. Mis seal salata, natukene on need muinasjutud ja luuletused endid ammendanud. Õpetajal olid täna kaasas vahvad raamatud nagu "Eesti loitsud" ja "Ended ja ennustused Eesti rahvausundis". Lappasime neid  ja saime teada palju huvitavat, uut ja naljakatki, mida vanasti usuti ja sõnuti. Oh aegu, oh kombeid...

Mõnda leidu tahame teiegagi jagada, ega me siis kadedad ole!

Hernes ja uba ei kuulu üksnes paastu-, vaid ka mitmete tähtpäeva-ja rituaalitoitude juurde: oad näiteks vastla- ja mardipäeva juurde, keedetud herned kuulusid surnuvalvamise ja mälestustoitude hulka; Lõuna-Eestis tehti kamajahust ja oa- või hernepudrust käkke. Hernes ja uba on paljudel rahvastel ühendajaks taevase ja maise ilma vahel - nende vart mööda pääseb üles (Kõiva, M.).

Kadriõhtul keedeti hernesuppi ja pereema viskas peotäie herneid kerisele, ütles:

Herneõnn õitsegu, taadi pätitallad ärgu kulugu külvi ajal, haned, minge hauduma!  (Valjala khk)

Hernest peab külvama enne päiksetõusu, kui taevas kirju on. Kui keegi küsib: Mis sa teed ehk tegid? Vasta: Vaksu (usse) külvan. Siis herned ei ussita. (Vastseliina khk)

Kui herned pehmeks ei kee, siis pannakse herneid külvama minnes külimitu põhja kolm rauatükki, üteldes: Raud on kõva, aga minu herned saagu pehmed! Siis keevad herned pehmeks. (Äksi khk)

Herneid mindi külvama, vanad pastlad jalas, ja lauldi: Uidunuppi, narganuppi, hernekõdra lõõtsanahka. (Hekme khk, Urvaste khk)

Herned tehakse siis maha, kui taevas on maorasvas . taevas on niisugused pilved nagu rasv lamba mao peal. Külvaja toob kotinurgas paar peotäit koju ning annab lastele: Säh, ma tõi ussid pöllalt ää! Siis kasvavad siledad herned. (Saaremaa)

Enne kui herneid külvama hakkad, näri kolm tera peenikeseks, sülit avälja ja ütle: Uss, säh, see on sinu jagu! Siis ei ussita herned ära. (Põltsamaa khk)

Minu isa viskas alati herneid külvates kolm korda peoga herneid põlluäärele ja ütles:
Näe, linnud, selle külvan ma teie jaost! Aga mis ma põllule külin, selle ma külvan oma jaost. Minu oma ärge puutuge. Pani omale pulga hammaste vahele ja hakkas külvama. Kui sai herned külvatud, siis võttis pulga hammaste vahelt, viskas üle pahema õla rohu sisse ja ütles:
Nurukad ja hiired. Teie närige seda pulka. Aga herneid ärge puutuge. (Krasnojarski krai)

Saime jällegi targemaks!

Seniks tervitame teid oma uhke pildiga, kus oleme täna auhinnana kätte saadud autasudega. Nimelt osalesime edukalt "Küünlajaht 2017" patareijahil. Ka nii säästsime ja hoidsime loodust. Säästmine on ju nädalanipp!

Pirtsakad printsessid!

Hei! Tervitused lumemöllusest Kammerist! Herned on pühad vastu pidanud, meie taim on 46 cm pikk, panime selle kirja ka oma katseandmete tabelisse. Kurb uudis on aga see, et meie õide puhkenud herne õieke kukkus taime küljest ära....no mis teha :( Hernetaimed on sama pirtsakad nagu printsessid herneteral :)

Vastasime ka sellenädalasele küsimusele, millele saime otseloomulikult ka õige vastuse. Kes siis ei teaks muinasjuttu "Printsess herneteral". Armando ja Andriano lugesid meeldetuletuseks ette sellesama muinasjutu ja õpetaja Kätlin joonistas kiiresti selleteemalise pildi, et muinasjuttu ka inglise keele tunnis kajastada! 

Seniks aga oleme säästlikud ja võtame arvesse sellenädalast soovitust: Lahkudes kustuta tuled – nii säästad keskkonda

Pühad võivad alata!

Tänane pühadeeelne päev oli täis sigimist-sagimist...kuna tulemas on pikem nädalavahetus, siis kastsime oma herned kenasti ja kõvasti ära ja lasime ka ruloo alla, et hernetaimed ära ei kuivaks. Kuigi päikest täna ei paistnud ja sadas lörtsi ning rahet, võtsime siiski ettevaatusabinõud kasutusele. 

Lisaks külvasime aknalauale maha ka viimased lilleseemned, kõik oleme rahul. Kõige õnnelikum on arvatavasti meie "taimehull" õpetaja, kelle kõik seemned nüüd mullas on ja kellele me täna Snapchati telefoni tõmbasime. Vastutasuks kostitas õpetaja meid Saialille pagariäri maiustustega.

Soovime kõigile Sõpruseteradele ja meie blogi lugejatele ilusaid ja värvilisi pühi! Koksti!

Mõned vahvad pühadega seotud netileiud ka:

Oleme ökod :P

Täna tuli jutuks taimede väetamine. Meie ütleme väetisele EI! Kuna kana kakat ja hobuse v lehma sõnnikut ei hakka me kooli vedama, siis kunstlikku väetist me ka ei kasuta! Meie hernetaimed kasvagu õrna kevadpäikese ja puhta kraanivee mõnusas koosmõjus. Omalt poolt toetame neid sooja sõnaga ja teeme neile iga päev pai! Eks ikka selleks, et varsti mõni hernes ka põske pista :) Me oleme mahedad ja muidu muhedad põllumehed :)

Esimene õis!

Juhheiiii! Märkasime eile (11.04), et Valma 1 on õide puhkenud. Kuigi tegemist on kõige lühema ja kiratseva taimega, on just tema endale õiekese külge saanud. Väike valge õieke klassi aknalaual meelitas välja ka päikese.

Nädala nipist innustunud!

Sellenädalane nipp oli: Tee pai oma lemmikloomale - lemmikloom on su parim sõber. Võtsime seda nippi kuulda, kuna lisaks suurtele taimesõpradele, oleme ka suured loomasõbrad. Jõudsime täna rääkida kõikidest oma lemmikloomadest (klassi peale saime 6 kassi, neli koera, ühe jänese, kaks papagoid, ühe teegu ja ühe liivahiire) ja õpetaja Kätlini koerast, keda me kardame aga samas armastame! Samuti jõudsime rääkida loomade hülgamisest ning loomade varjupaigast....Kurb aga vajalik teema. Samuti saime teada, et õp Kätlin saatis mitu suurt prügikotitäit froteekäterätikuid (üheskoos sõpradega kogutud) koerte varjupaika, kuna seal on neid väga vaja. Käterätikute viimist organiseeris Tamme Kooli sotsiaalpedagoog, kes on samuti suur koertesõber.

Kõikidele PAI!

 John-Rambo, õp Kätlini koer

Uus hernenädal sai alguse!

Tervitused Kammerist!

Algas uus hernenädal.... Hernetaimed on nädalavahetuse kenasti üle elanud ja ootasid meid. Ikka selleks, et neid kasta ja mõõta. Mõõtmistabelisse saime täna kirja panna mõõdetava taime pikkuseks 40 cm. Pikkust on Erme kõvasti juurde visanud. Samas on meil kõige pikem hernetaim hoopiski Valma 1, selle pikkuseks saime kogunisti 47 cm. Herneid on järjest raskem ka mõõta, nad on endid tokkide külge põiminud. Peab olema ettevaatlik, et nende varsi ei murraks.
Vastasime õigesti ka kuuendale küsimusele, mis oli seekord Gregor Mendeli kohta. Ei saa salata, kasutasime pisut ka google abi :) Nüüd oleme targemad!
Ootasime pikisilmi eelmisel nädalal lõppenud võistluse tulemusi ja hoidsime Liisule pöialt. Kahjuks pole veel võitjaid välja selgitatud. Kindlasti võtame osa ka uuest konkursist, mis on "Hernes toiduks!". Otsustasime, et teeme üheskoos menüü, kus on hernestest supp, praad ja magustoit. Toidud mõtleme koos ise välja ja paneme kirja ka retseptid. Samuti on meil võimalus kooli õppeköögis need road ka ise valmis teha ja ära maitsta. Äge!
Siin üks pilt menüü väljamõtlejast Kerlist:

Herned pildis :)

Meie klassi joonistused hernestest:

See pole aprillinali!

Esimesed soojad ilmad ja aprill on käes. Tänased mõõtmistulemused andsid meile 34 cm hernevarre pikkuseks. Armando kastis hernetaimed ka ära, muld oli kuiv. Õpilased joonistasid hernestest oma nägemusi....Armando loodab teha herneste valmimise ajal ka hernepüssi :) Ja sellenädalasele küsimusele õnnestus meil õigesti vastata! See on hea!

 

Ja väike ülevaade valmivatest töödest: