Tulemused tulidki...

Trummipõrina saatel teavitame teid......et me ei võitnud mitte midagi. Siiski tõsteti meie blogi esile. Natukene kahju, aga pole hullu! Melliste sai kogu "koorekihi". Sellega on meie blogitamine ja herneterade projekt lõppenud. Ees ootavad uued projektid ja suvevaheaeg!


Ilusat suve!

Õp Kätlin, ja 8. klass: Märt, Andriano, Armando, Hellika, Erki, Kerli, Liisu, Kevin, Mait, Toomas

Mai on pai! Ootame tulemusi...

Heihei! Kooli lõpp terendab! Meil on olnud kiire-kiire ja blogi postitusi pole jõudnud eriti teha. Ja ega meil suurt uudiseid ka pole olnud. Herneprojekt on lõppenud! Küsimustele lisa ei tule, uusi ülesandeid pole ja hernetaimi kastma ei pea....neid kastab nüüd vihm ja paitab päike! Neil on hea elu põllul!

Meie blogil on alustamise ajast saadik üle 876 vaataja, neist isegi Soomest ja USAst. Pole paha! 

Selgunud on  nädala küsimuste tulemused (meie saime 8st 7 õiget viktoriini vastust), aga mitte blogipäeviku tulemused ega ka viimase konkursi tulemused, need peaksid saabuma ja teatavaks tehtama järgmisel, maikuu kolmandal nädalal. Loodame parimat! Kogusime ju 7 tarkusetera lisaks. Need aitavad meid paremale tulemusele lähemale!

Viktoriini tulemustest niipalju, et kokku osales viktoriinis üle 200 hernesõbra, oli palju neid, kes vastasid kõik küsimused õigesti (94 tk) ja leidus ka neid koole ja lasteaedu, kelledel ei õnnestunud ühelegi küsimusele õiget vastust anda. Küsimustest peeti kõige keerulisemaks küsimust nr 2 ja kõige lihtsamaks küsimust nr 3. Allpool tabel küsimustele vastuste andmisest (pärit Sõprustera kodulehelt):

Ka küsimustega, millele me vastuseid otsisime, saab tutvuda klikates alljärgneval lingil, kus on ära märgitud ka õiged vastused:
http://projekt.aianduskool.ee/soprusetera/2017/05/14/viktoriini-nadala-kusimus-tulemused/

Täname kõiki kaasaelajaid ja blogi lugejaid ja oma hernetera sõpra Sirjet raamatukogust!

Nautige päikest, hoiame teid oma tulemustega kursis!
Kammeri herneterakesed :)

Puhkasime hernestest!

Heihei, hernesõbrad! Oleme õnnelikud,puhanud, nautisime Kalev Spad :)

Emadepäeva nädal

Kõigile hernesõpradele ilusat saabuvat tähtsat päeva. Selle puhul peame selgeks saama luuletused ja laulud, et oma emmesid ja memmesid tänada ning meeles pidada! Ka sellenädalane nipp ütleb: Õpi üks luuletus pähe – mälutreening on igavese nooruse saladus. Ja kes meist ei sooviks igavesti noor olla ?! Hernestega on meil siin küll neid luuletusi olnud, aga emade ja kevade kohta mitte. Õpetaja Kätlin tegi ükskord ühe vahva luuletuse, mida tahamegi siinkohal oma hernesõpradega jagada:

KEVAD (SÜDAMES)

SIIS KUI LÕPUKS LÕPEB TALV,

PRÜGIKASTI LENDAB SALV.

POLE NOHU, KÖHA, GRIPPE,

RATTAGA SAAB TEHA TRIKKE.

PÕLVED KATKI, VARBAD VILLIS,

OTSIN METSAST SINILILLI.

PAJUTIBUSID EI TAHA,

VITSAD JÄÄGU METSA MAHA.

MÕNE KONNA VIIN TASKUS VEEL EMALE,

LAS KEVAD TOOB RÕÕMU KA TEMALE.

Olge mõnusad, toogu kevad teile rõõmu ja kui saate, pistke põske mõni hernes! Meie hernetaimed naudivad koristajatädi Sireeda kodus päikest ja õisi ning kaunu olevat juba juurdegi lisandunud. Meil on hea meel, et herneterakesed heades kätes on! Nüüd võime loota, et varsti ka mõne ilusa priske hernekaunaga meid üllatatakse.

Meie väikese töölehe näidis ka:

Tark ei torma ja päike on imet teinud!

Soe kevadpäike ning mõnusalt palav klassiruum on mõjunud meie hernestele väga hästi, avanesid lausa kaks uut õiekest. Valged ja prisked. Kahju, et projekt lõppes ja meie õiekesi ära ei jõudnud oodata. Lisaks herneõitele on õide ja lehte puhkenud ka meie toestustokid :) Kevad teeb imet! Ja õisi tuleb veel...

Oma hernemetsale leidsime ka uue kodu, projekti lõppedes viib meie armas koristajatädi Sireeda nad oma koju ja pakub neile avaramat kasvumaad ning rammusamat mulda. Kõik on meie hernetaimi kiitnud, nad pidavat prisked ja tugeva varrega olema.
Kui me oma taimekesi kokku pakkisime, et nad ohutult edasi toimetada uuele kasvumaale, leidis koristajatädi ka hernekauna. Järelikult meie esimesest kuivand õiekesest on ikkagi vili valminud. Jällegi tõdesime, et oleme liialt tormanud ja ennatlikke järeldusi teinud....tark ei torma! Iga asi juhtub omal ajal. Oleme natukene ka oma projekti tabeliga "võssa" pannud , aga esimesel korral ikka juhtub. Saime lõpuks ka oma parooli ära vahetatud, lõpp hea, kõik hea! :)

Aitäh, päike! Täna oli topeltrõõm hernetaimedega askeldada ja nendega ka hüvasti jätta. Nukrutseda pole vaja, herned on uutes ja heades kätes! Nüüd on ka meie süda rahul, pole me halvemad kui teised hernekasvatajad. Jõudsime oodata ära nii õied kui viljad. Lihtsalt tabelisse me oma tempoga ei jõudnud...ja kas see ongi oluline? Rõõm on olulisem!

Kammeri herneterad hakkavad otsi kokku tõmbama...

Kord iga asi (pidu) saab otsa, pillimehel otsa lõpeb laul.... Kuigi sellenädalane herneprojekti nipp on  Laula üks laul – laul teeb rinna rõõmsaks. Ka meie projektipäevik ootab lukkupanemist. Kuidas meil läinud on? Ikka hästi! Ainult, et viimast mõõtmist ei saanud me kirja panna, suutsime parooli unustada ja uut parooli me ei osanudki teha, juhtub ikka. Ja ega meil sinna midagi peale hernetaime mõõdu kirja pole pannagi, ei õisi, ei kaunu. Aga selline oli meie taimede lugu. Järgmisel korral proovime tulemuslikumad olla.

Korra oleme oma blogi juba kokkupoole tõmmanud postituses "Kas hernel on aju?" https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=3894238680474410961#editor/target=post;postID=4195183367778604453;onPublishedMenu=allposts;onClosedMenu=allposts;postNum=3;src=postname

Mida veel lisada? Loodame, et teil kõigil oli sama tore herneste kasvatamine nagu meilgi. Projektis osalemine oli vahva ja kasvatas meis kohusetunnet. Saime ka uusi teadmisi, eriti just herneste kohta. Võtsime osa kõikidest korraldatud konkursitest ja olime aktiivsed blogijad. Vastasime kõikidele hernestega seotud küsimustele, eksisime vaid korra. Täitsime kohusetundlikult taimede andmetabelit (va siis viimane kord, kuna kaotasime parooli), kuigi kirja sai pandud vaid esimesena tärkanud herne pikkus ja see üksik õnnetu õieke, mis kahjuks küljest kukkus. Tegime palju muudki, mida polnud ette nähtud ja kohustuslikuks tehtud. Tegime kõike enda lõbuks ja rõõmuga. Kes oleks võinud arvata, et paarist herneterast nii palju vahvat välja koorub.

Oleme õnnelikud, et saime osaleda "Sõprusetera" projektis, see oli heaks vahelduseks mõneti rutiinsele koolielule. Ühiselt otsustasime, et võtaksime veel kord sellelaadsest projektist osa.

Oma blogi me veel ei sulge. Blogile paneme punkti siis, kui projekt on lõplikult lõppenud ja projektikokkuvõtted käes (pole veel teada tulemused). Meil on ju palju jälgijaid ja blogi lugejaid, peame ka nendega arvestama ja tulemusi nendega jagama.

Koolis pole vaba tuba, et saaks kasvatada uba.

Kuid kui tahad olla terve, pistad lillepotti herne!

Tervitused jahedast kuid päiksepaistelisest Kammerist!

Uudishimu ei pidavat patt olema!

Uudishimu peab rahuldama ja meil siin tulid hernemähkur ja herneuss jutuks. Need huvitavad meid vaat et rohkem kui herned ise. Kes poleks siis ussitanud hernest näinud või prisket hernekauna avades avastanud, et üks täissöönud tegelane vingerdab kaunas, kus peale ussipuru ja munade suurt polegi. Kas silmad kinni pitsitada ja kaun avamata suhu pista....ei, see on väkk!
Kuna meil kaunu hernetaimedele ei tekkinud, siis pole imestada, et ka herneusse meil pole. Ja kas hernemähkurgi selliste külmadega toimetab? Äkki peab ka veel pühi :) Ilmad ka ju nõnda kehvad....

Meie õpetaja ütles, et kuigi ta oli maa laps, pole ta hernemähkurit lendamas näinud. Herneusse oli aga see eest suhteliselt palju... Lapsed ongi rohkem kollaste ja kirjude liblikate fännid. Vanavanemadki ennustasid nende pealt suvist ilma: kui näed esimesena kirjut liblikat, tuleb kirju suvi, kui kollast, siis soe suvi.... Meie oleme kollast liblikat juba näinud....loodetavasti tuleb siis soe suvi, sest külmast on pehmelt öeldes villand saanud. Usume siis vanarahva targutusi ja ülejäänut näitab aeg. Käes on juba mai ja kaugel see suvevaheaegki on :)

Vaatasime netist herneusside pilte. Meil ju klassis pooled linnalapsed ja pole peenra hernest saanudki...nägemata ussigi, sest poepakkides neid ei kipu olema ja kes teab, missugust ussimürki hernetaimedele eelnevalt peale on pandud..

Meie ägedad pildileiud:

Ega me sellepärast veel herneusse ei vihka, et nad herneid söövad, kust nemadki muidu saavad, elada tahame ju kõik. Ja nagu minu vanavanaisa juba ütles: "Augu kõrvalt on terve!"