Uudishimu ei pidavat patt olema!

Uudishimu peab rahuldama ja meil siin tulid hernemähkur ja herneuss jutuks. Need huvitavad meid vaat et rohkem kui herned ise. Kes poleks siis ussitanud hernest näinud või prisket hernekauna avades avastanud, et üks täissöönud tegelane vingerdab kaunas, kus peale ussipuru ja munade suurt polegi. Kas silmad kinni pitsitada ja kaun avamata suhu pista....ei, see on väkk!
Kuna meil kaunu hernetaimedele ei tekkinud, siis pole imestada, et ka herneusse meil pole. Ja kas hernemähkurgi selliste külmadega toimetab? Äkki peab ka veel pühi :) Ilmad ka ju nõnda kehvad....

Meie õpetaja ütles, et kuigi ta oli maa laps, pole ta hernemähkurit lendamas näinud. Herneusse oli aga see eest suhteliselt palju... Lapsed ongi rohkem kollaste ja kirjude liblikate fännid. Vanavanemadki ennustasid nende pealt suvist ilma: kui näed esimesena kirjut liblikat, tuleb kirju suvi, kui kollast, siis soe suvi.... Meie oleme kollast liblikat juba näinud....loodetavasti tuleb siis soe suvi, sest külmast on pehmelt öeldes villand saanud. Usume siis vanarahva targutusi ja ülejäänut näitab aeg. Käes on juba mai ja kaugel see suvevaheaegki on :)

Vaatasime netist herneusside pilte. Meil ju klassis pooled linnalapsed ja pole peenra hernest saanudki...nägemata ussigi, sest poepakkides neid ei kipu olema ja kes teab, missugust ussimürki hernetaimedele eelnevalt peale on pandud..

Meie ägedad pildileiud:

Ega me sellepärast veel herneusse ei vihka, et nad herneid söövad, kust nemadki muidu saavad, elada tahame ju kõik. Ja nagu minu vanavanaisa juba ütles: "Augu kõrvalt on terve!"