Soe kevadpäike ning mõnusalt palav klassiruum on mõjunud meie hernestele väga hästi, avanesid lausa kaks uut õiekest. Valged ja prisked. Kahju, et projekt lõppes ja meie õiekesi ära ei jõudnud oodata. Lisaks herneõitele on õide ja lehte puhkenud ka meie toestustokid :) Kevad teeb imet! Ja õisi tuleb veel...
Oma hernemetsale leidsime ka uue kodu, projekti lõppedes viib meie armas koristajatädi Sireeda nad oma koju ja pakub neile avaramat kasvumaad ning rammusamat mulda. Kõik on meie hernetaimi kiitnud, nad pidavat prisked ja tugeva varrega olema.
Kui me oma taimekesi kokku pakkisime, et nad ohutult edasi toimetada uuele kasvumaale, leidis koristajatädi ka hernekauna. Järelikult meie esimesest kuivand õiekesest on ikkagi vili valminud. Jällegi tõdesime, et oleme liialt tormanud ja ennatlikke järeldusi teinud....tark ei torma! Iga asi juhtub omal ajal. Oleme natukene ka oma projekti tabeliga "võssa" pannud , aga esimesel korral ikka juhtub. Saime lõpuks ka oma parooli ära vahetatud, lõpp hea, kõik hea! :)
Aitäh, päike! Täna oli topeltrõõm hernetaimedega askeldada ja nendega ka hüvasti jätta. Nukrutseda pole vaja, herned on uutes ja heades kätes! Nüüd on ka meie süda rahul, pole me halvemad kui teised hernekasvatajad. Jõudsime oodata ära nii õied kui viljad. Lihtsalt tabelisse me oma tempoga ei jõudnud...ja kas see ongi oluline? Rõõm on olulisem!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar