Tulemused tulidki...

Trummipõrina saatel teavitame teid......et me ei võitnud mitte midagi. Siiski tõsteti meie blogi esile. Natukene kahju, aga pole hullu! Melliste sai kogu "koorekihi". Sellega on meie blogitamine ja herneterade projekt lõppenud. Ees ootavad uued projektid ja suvevaheaeg!


Ilusat suve!

Õp Kätlin, ja 8. klass: Märt, Andriano, Armando, Hellika, Erki, Kerli, Liisu, Kevin, Mait, Toomas

Mai on pai! Ootame tulemusi...

Heihei! Kooli lõpp terendab! Meil on olnud kiire-kiire ja blogi postitusi pole jõudnud eriti teha. Ja ega meil suurt uudiseid ka pole olnud. Herneprojekt on lõppenud! Küsimustele lisa ei tule, uusi ülesandeid pole ja hernetaimi kastma ei pea....neid kastab nüüd vihm ja paitab päike! Neil on hea elu põllul!

Meie blogil on alustamise ajast saadik üle 876 vaataja, neist isegi Soomest ja USAst. Pole paha! 

Selgunud on  nädala küsimuste tulemused (meie saime 8st 7 õiget viktoriini vastust), aga mitte blogipäeviku tulemused ega ka viimase konkursi tulemused, need peaksid saabuma ja teatavaks tehtama järgmisel, maikuu kolmandal nädalal. Loodame parimat! Kogusime ju 7 tarkusetera lisaks. Need aitavad meid paremale tulemusele lähemale!

Viktoriini tulemustest niipalju, et kokku osales viktoriinis üle 200 hernesõbra, oli palju neid, kes vastasid kõik küsimused õigesti (94 tk) ja leidus ka neid koole ja lasteaedu, kelledel ei õnnestunud ühelegi küsimusele õiget vastust anda. Küsimustest peeti kõige keerulisemaks küsimust nr 2 ja kõige lihtsamaks küsimust nr 3. Allpool tabel küsimustele vastuste andmisest (pärit Sõprustera kodulehelt):

Ka küsimustega, millele me vastuseid otsisime, saab tutvuda klikates alljärgneval lingil, kus on ära märgitud ka õiged vastused:
http://projekt.aianduskool.ee/soprusetera/2017/05/14/viktoriini-nadala-kusimus-tulemused/

Täname kõiki kaasaelajaid ja blogi lugejaid ja oma hernetera sõpra Sirjet raamatukogust!

Nautige päikest, hoiame teid oma tulemustega kursis!
Kammeri herneterakesed :)

Puhkasime hernestest!

Heihei, hernesõbrad! Oleme õnnelikud,puhanud, nautisime Kalev Spad :)

Emadepäeva nädal

Kõigile hernesõpradele ilusat saabuvat tähtsat päeva. Selle puhul peame selgeks saama luuletused ja laulud, et oma emmesid ja memmesid tänada ning meeles pidada! Ka sellenädalane nipp ütleb: Õpi üks luuletus pähe – mälutreening on igavese nooruse saladus. Ja kes meist ei sooviks igavesti noor olla ?! Hernestega on meil siin küll neid luuletusi olnud, aga emade ja kevade kohta mitte. Õpetaja Kätlin tegi ükskord ühe vahva luuletuse, mida tahamegi siinkohal oma hernesõpradega jagada:

KEVAD (SÜDAMES)

SIIS KUI LÕPUKS LÕPEB TALV,

PRÜGIKASTI LENDAB SALV.

POLE NOHU, KÖHA, GRIPPE,

RATTAGA SAAB TEHA TRIKKE.

PÕLVED KATKI, VARBAD VILLIS,

OTSIN METSAST SINILILLI.

PAJUTIBUSID EI TAHA,

VITSAD JÄÄGU METSA MAHA.

MÕNE KONNA VIIN TASKUS VEEL EMALE,

LAS KEVAD TOOB RÕÕMU KA TEMALE.

Olge mõnusad, toogu kevad teile rõõmu ja kui saate, pistke põske mõni hernes! Meie hernetaimed naudivad koristajatädi Sireeda kodus päikest ja õisi ning kaunu olevat juba juurdegi lisandunud. Meil on hea meel, et herneterakesed heades kätes on! Nüüd võime loota, et varsti ka mõne ilusa priske hernekaunaga meid üllatatakse.

Meie väikese töölehe näidis ka:

Tark ei torma ja päike on imet teinud!

Soe kevadpäike ning mõnusalt palav klassiruum on mõjunud meie hernestele väga hästi, avanesid lausa kaks uut õiekest. Valged ja prisked. Kahju, et projekt lõppes ja meie õiekesi ära ei jõudnud oodata. Lisaks herneõitele on õide ja lehte puhkenud ka meie toestustokid :) Kevad teeb imet! Ja õisi tuleb veel...

Oma hernemetsale leidsime ka uue kodu, projekti lõppedes viib meie armas koristajatädi Sireeda nad oma koju ja pakub neile avaramat kasvumaad ning rammusamat mulda. Kõik on meie hernetaimi kiitnud, nad pidavat prisked ja tugeva varrega olema.
Kui me oma taimekesi kokku pakkisime, et nad ohutult edasi toimetada uuele kasvumaale, leidis koristajatädi ka hernekauna. Järelikult meie esimesest kuivand õiekesest on ikkagi vili valminud. Jällegi tõdesime, et oleme liialt tormanud ja ennatlikke järeldusi teinud....tark ei torma! Iga asi juhtub omal ajal. Oleme natukene ka oma projekti tabeliga "võssa" pannud , aga esimesel korral ikka juhtub. Saime lõpuks ka oma parooli ära vahetatud, lõpp hea, kõik hea! :)

Aitäh, päike! Täna oli topeltrõõm hernetaimedega askeldada ja nendega ka hüvasti jätta. Nukrutseda pole vaja, herned on uutes ja heades kätes! Nüüd on ka meie süda rahul, pole me halvemad kui teised hernekasvatajad. Jõudsime oodata ära nii õied kui viljad. Lihtsalt tabelisse me oma tempoga ei jõudnud...ja kas see ongi oluline? Rõõm on olulisem!

Kammeri herneterad hakkavad otsi kokku tõmbama...

Kord iga asi (pidu) saab otsa, pillimehel otsa lõpeb laul.... Kuigi sellenädalane herneprojekti nipp on  Laula üks laul – laul teeb rinna rõõmsaks. Ka meie projektipäevik ootab lukkupanemist. Kuidas meil läinud on? Ikka hästi! Ainult, et viimast mõõtmist ei saanud me kirja panna, suutsime parooli unustada ja uut parooli me ei osanudki teha, juhtub ikka. Ja ega meil sinna midagi peale hernetaime mõõdu kirja pole pannagi, ei õisi, ei kaunu. Aga selline oli meie taimede lugu. Järgmisel korral proovime tulemuslikumad olla.

Korra oleme oma blogi juba kokkupoole tõmmanud postituses "Kas hernel on aju?" https://www.blogger.com/blogger.g?blogID=3894238680474410961#editor/target=post;postID=4195183367778604453;onPublishedMenu=allposts;onClosedMenu=allposts;postNum=3;src=postname

Mida veel lisada? Loodame, et teil kõigil oli sama tore herneste kasvatamine nagu meilgi. Projektis osalemine oli vahva ja kasvatas meis kohusetunnet. Saime ka uusi teadmisi, eriti just herneste kohta. Võtsime osa kõikidest korraldatud konkursitest ja olime aktiivsed blogijad. Vastasime kõikidele hernestega seotud küsimustele, eksisime vaid korra. Täitsime kohusetundlikult taimede andmetabelit (va siis viimane kord, kuna kaotasime parooli), kuigi kirja sai pandud vaid esimesena tärkanud herne pikkus ja see üksik õnnetu õieke, mis kahjuks küljest kukkus. Tegime palju muudki, mida polnud ette nähtud ja kohustuslikuks tehtud. Tegime kõike enda lõbuks ja rõõmuga. Kes oleks võinud arvata, et paarist herneterast nii palju vahvat välja koorub.

Oleme õnnelikud, et saime osaleda "Sõprusetera" projektis, see oli heaks vahelduseks mõneti rutiinsele koolielule. Ühiselt otsustasime, et võtaksime veel kord sellelaadsest projektist osa.

Oma blogi me veel ei sulge. Blogile paneme punkti siis, kui projekt on lõplikult lõppenud ja projektikokkuvõtted käes (pole veel teada tulemused). Meil on ju palju jälgijaid ja blogi lugejaid, peame ka nendega arvestama ja tulemusi nendega jagama.

Koolis pole vaba tuba, et saaks kasvatada uba.

Kuid kui tahad olla terve, pistad lillepotti herne!

Tervitused jahedast kuid päiksepaistelisest Kammerist!

Uudishimu ei pidavat patt olema!

Uudishimu peab rahuldama ja meil siin tulid hernemähkur ja herneuss jutuks. Need huvitavad meid vaat et rohkem kui herned ise. Kes poleks siis ussitanud hernest näinud või prisket hernekauna avades avastanud, et üks täissöönud tegelane vingerdab kaunas, kus peale ussipuru ja munade suurt polegi. Kas silmad kinni pitsitada ja kaun avamata suhu pista....ei, see on väkk!
Kuna meil kaunu hernetaimedele ei tekkinud, siis pole imestada, et ka herneusse meil pole. Ja kas hernemähkurgi selliste külmadega toimetab? Äkki peab ka veel pühi :) Ilmad ka ju nõnda kehvad....

Meie õpetaja ütles, et kuigi ta oli maa laps, pole ta hernemähkurit lendamas näinud. Herneusse oli aga see eest suhteliselt palju... Lapsed ongi rohkem kollaste ja kirjude liblikate fännid. Vanavanemadki ennustasid nende pealt suvist ilma: kui näed esimesena kirjut liblikat, tuleb kirju suvi, kui kollast, siis soe suvi.... Meie oleme kollast liblikat juba näinud....loodetavasti tuleb siis soe suvi, sest külmast on pehmelt öeldes villand saanud. Usume siis vanarahva targutusi ja ülejäänut näitab aeg. Käes on juba mai ja kaugel see suvevaheaegki on :)

Vaatasime netist herneusside pilte. Meil ju klassis pooled linnalapsed ja pole peenra hernest saanudki...nägemata ussigi, sest poepakkides neid ei kipu olema ja kes teab, missugust ussimürki hernetaimedele eelnevalt peale on pandud..

Meie ägedad pildileiud:

Ega me sellepärast veel herneusse ei vihka, et nad herneid söövad, kust nemadki muidu saavad, elada tahame ju kõik. Ja nagu minu vanavanaisa juba ütles: "Augu kõrvalt on terve!"

Pühad tulgu!

Tervitame pikka nädalavahetust! Ja lähme nädalavahetusele vastu ikka hernelainel. Taimed said ka kastetud, et nad meid püstipäi teisipäeva hommikul vastu võtaksid. Jagame teiega ka meie hernelehti, mida oma herneprojekti raames koostame. Osad valmis, osad pooleli...aga tegutseme!

Kohtumiseni uuel nädalal! Seniks aga, vahvat sõitu luua seljas ja meeldivaid katsetusi hernestega. Kõlbavad patta ja põske panna küll!

Kas hernel on aju?

Õpilane: Õpetaja, kuidas sa selle küll unustada said?

Õpetaja: No näedsa, ma olen täielik herneaju :)

Õpilane: Kas hernel on aju?

Olgu kuidas on, aga unustama kipume me tihti. On ju niipalju asju, millele mõelda või millepärast muretseda. Inimene kohe on selline muretsemise meister. Imelik on aga see, et me üksteist taimede ja loomadega võrdleme ja just enim halvustavas mõttes. N: Herneaju, lambapea, kapsapea, oinas, siga, lammas, paljas nagu porgand jne jne.... Tegelikult on ju kõik loomad ja taimed meile vajalikud ja pole nad meist, inimestest, sugugi halvemad. Nad on meile lausa eluks vajalikud....ja meie neile ka...

Mis meie herned teevad? Venivad pikkusesse, aga õide ei taha minna. Mis on valesti läinud, ei tea.... aga klassiilu ja silmailu ning uudishimu on nad pakkunud ja tekitanud. Igatahes oleme isegi natukene kurvad, et meie herneprojekt "Sõprusetera" hakkab lõppema. Aga igal asjal oma aeg. Võibolla annabki projekti lõpp märku sellest, et kobige klassiruumist välja värske õhu kätte, tuulutage oma "herneajusid" ja hakake kodupeenardes müttama :) Kõik ju nagunii ootavad seda hetke pikisilmi. Kevad muudkui venib ja venib....ja suveni on veel tsipake aega.

Mis saab meie hernetaimedest edasi? Ega me neid minema viska, juba jonni pärast vaatama, kuna ja kas nad lähevad õide ja kannavad vilju. Taimi kasta pole keeruline ja ette nad meile ei jää. Prügikasti ka ei raatsi neid visata, ikkagi enda kasvatatud. Eks mõni jänku nad lõpuks endale saab. Või teeme hoopis salatiks, kõik on võimalik.

Mis saab meie blogist? Kuna see oli meie esimene blogikatsetus ja meeldis meile kõigile, siis mõtlesime, et hakkame endi tegevusi ka edaspidi blogis kirjeldama. Oleme ju toimekad ja aktiivsed...kohe-kohe selguvad ka meie võistlusvideo tulemused. Müttame mitmel rindel, kes teeb, see jõuab! Ja võit polegi lõppkokkuvõttes tähtis, vaid ikka osavõtt ja tegemisrõõm.

Allpool väikene tööleht, head toimetamist!

UUS KONKURSS, uus konkursi töö e VIGURIGA HERNESALAT

Mõtlesime mis me mõtlesime, aga välja mõtlesime. Kui alul tahtsime teha ekstreemseid hernetoite nagu hernejäätis jne, siis lõpuks otsustasime siiski teha ühe hea ja söödava salati, mis maitseks kõigile.
Alljärgnevas videod on Armando "Herne söögipalve", millega ta kaasõpilasi toitu tänama meelitas. Välja tuli tal see nagu alati - humoorikalt ja tõetruult!

Meie, Kammeri kooli 8 klassi konkursi retsept on siin:

Viguriga hernesalat

Vaja läheb:

1 suur purk konserviherneid

1 karp kirsstomateid

1 pikk värske kurk

2 suurt pakki krabipulkasid

Jogurti-majoneesi kaste

Sool, sidrunipipar

Tee nii:

Nõruta herned

Pese sooja veega kurk ja tomatid

Lõika tomatid neljaks

Poolita kurk neljaks, lõika peenikesed tükid

Puhasta krabipulgad kilest, poolita need ja lõika peenikesed tükid

Lisa hernes

Tee majoneesi ja koore segu 50:50

Lisa maitse järgi soola ja sidrunipipart

Sega, kaunista hernevõrsetega.

Pildikesi meie salatitegemistest:

HEAD KATSETAMIST!

Kuhu küll kõik õied jäid, mis on neist küll saanud?

Algas uus hernenädal....teada saime ka esimese võistlusöö tulemused. Meie Liisu töö leidis äramärkimist! See on kena üllatus.

Kurb uudis on aga see, et meie hernestele ei taha õiekesi tulla.... kasvanud on taimed jõudsasti aga mida pole, on õied. Ja kust saada vilju kui õisi ei ole?

Tabelisse märkisime endi taime pikkuse ja vastasime taaskord õigesti ka uue nädala küsimusele! Ole tublid ja viisakad-innustume sellenädalasest nipist -
Ruumi sisenedes tereta alati – nii muudad ennast nähtavaks

Ootame ja vaatame....ja meisterdame :)

Hernesõnad....

Nagu Juhan Liiv kord juba ütles: "Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta..." Täna tuhlasime raamatutes ja otsisime, mida huvitavat veel herneste kohta teada võiks saada. Mis seal salata, natukene on need muinasjutud ja luuletused endid ammendanud. Õpetajal olid täna kaasas vahvad raamatud nagu "Eesti loitsud" ja "Ended ja ennustused Eesti rahvausundis". Lappasime neid  ja saime teada palju huvitavat, uut ja naljakatki, mida vanasti usuti ja sõnuti. Oh aegu, oh kombeid...

Mõnda leidu tahame teiegagi jagada, ega me siis kadedad ole!

Hernes ja uba ei kuulu üksnes paastu-, vaid ka mitmete tähtpäeva-ja rituaalitoitude juurde: oad näiteks vastla- ja mardipäeva juurde, keedetud herned kuulusid surnuvalvamise ja mälestustoitude hulka; Lõuna-Eestis tehti kamajahust ja oa- või hernepudrust käkke. Hernes ja uba on paljudel rahvastel ühendajaks taevase ja maise ilma vahel - nende vart mööda pääseb üles (Kõiva, M.).

Kadriõhtul keedeti hernesuppi ja pereema viskas peotäie herneid kerisele, ütles:

Herneõnn õitsegu, taadi pätitallad ärgu kulugu külvi ajal, haned, minge hauduma!  (Valjala khk)

Hernest peab külvama enne päiksetõusu, kui taevas kirju on. Kui keegi küsib: Mis sa teed ehk tegid? Vasta: Vaksu (usse) külvan. Siis herned ei ussita. (Vastseliina khk)

Kui herned pehmeks ei kee, siis pannakse herneid külvama minnes külimitu põhja kolm rauatükki, üteldes: Raud on kõva, aga minu herned saagu pehmed! Siis keevad herned pehmeks. (Äksi khk)

Herneid mindi külvama, vanad pastlad jalas, ja lauldi: Uidunuppi, narganuppi, hernekõdra lõõtsanahka. (Hekme khk, Urvaste khk)

Herned tehakse siis maha, kui taevas on maorasvas . taevas on niisugused pilved nagu rasv lamba mao peal. Külvaja toob kotinurgas paar peotäit koju ning annab lastele: Säh, ma tõi ussid pöllalt ää! Siis kasvavad siledad herned. (Saaremaa)

Enne kui herneid külvama hakkad, näri kolm tera peenikeseks, sülit avälja ja ütle: Uss, säh, see on sinu jagu! Siis ei ussita herned ära. (Põltsamaa khk)

Minu isa viskas alati herneid külvates kolm korda peoga herneid põlluäärele ja ütles:
Näe, linnud, selle külvan ma teie jaost! Aga mis ma põllule külin, selle ma külvan oma jaost. Minu oma ärge puutuge. Pani omale pulga hammaste vahele ja hakkas külvama. Kui sai herned külvatud, siis võttis pulga hammaste vahelt, viskas üle pahema õla rohu sisse ja ütles:
Nurukad ja hiired. Teie närige seda pulka. Aga herneid ärge puutuge. (Krasnojarski krai)

Saime jällegi targemaks!

Seniks tervitame teid oma uhke pildiga, kus oleme täna auhinnana kätte saadud autasudega. Nimelt osalesime edukalt "Küünlajaht 2017" patareijahil. Ka nii säästsime ja hoidsime loodust. Säästmine on ju nädalanipp!

Pirtsakad printsessid!

Hei! Tervitused lumemöllusest Kammerist! Herned on pühad vastu pidanud, meie taim on 46 cm pikk, panime selle kirja ka oma katseandmete tabelisse. Kurb uudis on aga see, et meie õide puhkenud herne õieke kukkus taime küljest ära....no mis teha :( Hernetaimed on sama pirtsakad nagu printsessid herneteral :)

Vastasime ka sellenädalasele küsimusele, millele saime otseloomulikult ka õige vastuse. Kes siis ei teaks muinasjuttu "Printsess herneteral". Armando ja Andriano lugesid meeldetuletuseks ette sellesama muinasjutu ja õpetaja Kätlin joonistas kiiresti selleteemalise pildi, et muinasjuttu ka inglise keele tunnis kajastada! 

Seniks aga oleme säästlikud ja võtame arvesse sellenädalast soovitust: Lahkudes kustuta tuled – nii säästad keskkonda

Pühad võivad alata!

Tänane pühadeeelne päev oli täis sigimist-sagimist...kuna tulemas on pikem nädalavahetus, siis kastsime oma herned kenasti ja kõvasti ära ja lasime ka ruloo alla, et hernetaimed ära ei kuivaks. Kuigi päikest täna ei paistnud ja sadas lörtsi ning rahet, võtsime siiski ettevaatusabinõud kasutusele. 

Lisaks külvasime aknalauale maha ka viimased lilleseemned, kõik oleme rahul. Kõige õnnelikum on arvatavasti meie "taimehull" õpetaja, kelle kõik seemned nüüd mullas on ja kellele me täna Snapchati telefoni tõmbasime. Vastutasuks kostitas õpetaja meid Saialille pagariäri maiustustega.

Soovime kõigile Sõpruseteradele ja meie blogi lugejatele ilusaid ja värvilisi pühi! Koksti!

Mõned vahvad pühadega seotud netileiud ka:

Oleme ökod :P

Täna tuli jutuks taimede väetamine. Meie ütleme väetisele EI! Kuna kana kakat ja hobuse v lehma sõnnikut ei hakka me kooli vedama, siis kunstlikku väetist me ka ei kasuta! Meie hernetaimed kasvagu õrna kevadpäikese ja puhta kraanivee mõnusas koosmõjus. Omalt poolt toetame neid sooja sõnaga ja teeme neile iga päev pai! Eks ikka selleks, et varsti mõni hernes ka põske pista :) Me oleme mahedad ja muidu muhedad põllumehed :)

Esimene õis!

Juhheiiii! Märkasime eile (11.04), et Valma 1 on õide puhkenud. Kuigi tegemist on kõige lühema ja kiratseva taimega, on just tema endale õiekese külge saanud. Väike valge õieke klassi aknalaual meelitas välja ka päikese.

Nädala nipist innustunud!

Sellenädalane nipp oli: Tee pai oma lemmikloomale - lemmikloom on su parim sõber. Võtsime seda nippi kuulda, kuna lisaks suurtele taimesõpradele, oleme ka suured loomasõbrad. Jõudsime täna rääkida kõikidest oma lemmikloomadest (klassi peale saime 6 kassi, neli koera, ühe jänese, kaks papagoid, ühe teegu ja ühe liivahiire) ja õpetaja Kätlini koerast, keda me kardame aga samas armastame! Samuti jõudsime rääkida loomade hülgamisest ning loomade varjupaigast....Kurb aga vajalik teema. Samuti saime teada, et õp Kätlin saatis mitu suurt prügikotitäit froteekäterätikuid (üheskoos sõpradega kogutud) koerte varjupaika, kuna seal on neid väga vaja. Käterätikute viimist organiseeris Tamme Kooli sotsiaalpedagoog, kes on samuti suur koertesõber.

Kõikidele PAI!

 John-Rambo, õp Kätlini koer